Kui ma, Eve, esimest korda Kreeta mägedes Lyrarakise veinimajja jõudsin, ei teadnud ma veel, et just seal saan ma kogeda midagi nii ehedat ja eripärast. Ühel vaiksel pärastlõunal istusime koos veinimeistri Bartselemoniga tema väikese katsekeldri kõrval varjus ning ta valas mulle klaasi veini, öeldes lihtsalt: "See on Liatiko. Meie vanim viinapuu räägib ise."

Vein, mille ta klaasi kallutas, oli Liatiko sordist Aggelis 2021. aastakäigust. See polnud lihtsalt hea vein – see oli ajalugu klaasis. Pärineb see vein vanadest, 1930ndatel istutatud viinapuudest, mis kasvavad Sitia piirkonna kivisel pinnasel, 580 meetri kõrgusel merepinnast. Liatiko on sealne pärandsort, mille maitse on pigem õrn ja marjane kui tume ja jõuline – just selline, mis annab ruumi terroir’il särada.

Bartselemon rääkis, kuidas nad ei lisa kääritamisel kultuurpärme. “Me ei sekku,” ütles ta. “Loodus teeb oma töö. Osa kobaratest paneme tervetena tammevaati, et vein saaks elegantselt peenekoelise struktuuri.” See selgitas kohe ära, miks see vein mõjus nii selgelt kihilisena – marjane, samas mineraalne, jahedalt ürdine, aga mitte karm.

Selle aasta 2021 vein on saanud rahvusvahelist kinnitust – kuldmedali Sommeliers Choice Awardsil ja 17 punkti Jancis Robinsonilt. Aga uskuge mind, see on palju enamat kui punktid. See on kogemus, mida veiniklaasis tihti ei kohta. Kui ma selle hiljem uuesti Eestisse saabudes maitsesin, oli tunne, nagu oleksin tagasi seal Kreeta kivisel terrassil.

Minos veinipoe valikusse võtsime selle veini mitte ainult auhindade või tehniliste andmete tõttu, vaid selle loo pärast. Ma usun, et veinil peab olema sisu ja hing – ja sellel veinil need mõlemad ka on. Eriti kõnetas meid asjaolu, et see vein on täielikult filtreerimata – midagi pole eemaldatud, silutud ega kohandatud. Igas klaasis peegeldub kogu terroir, struktuur ja nüansirikkus, mille loodus ja veinimeister on loomulikul moel esile toonud.

Soovitan serveerida Liatiko Aggelis veini temperatuuril 15–16 °C. Vein sobib suurepäraselt grillitud ja hautatud Vahemere roogade kõrvale – nagu küülikuhautis, tomatikastmes kaheksajalg või Kreeka suupisted vinnutatud lihaga. Samas töötab see vein hästi ka eestlastele tuttavamate toitudega, näiteks aeglaselt küpsetatud lambaliha, vürtsikas ahjukanaroog või grillitud köögiviljade ja fetajuustuga salat. Need kombinatsioonid toovad esile veini marjasuse ja struktuuri, ilma et maitsed varjutaksid üksteist.

Aggelis on minu jaoks Kreeta, Lyrarakis ja veinimeistrite austus maa vastu – kõik ühes pudelis ja ma usun, et see väärib kohta iga veinisõbra klaasis, kes hindab autentsust, vaoshoitud elegantsi ja lugu, mida saab päriselt edasi rääkida.

Alkohol võib kahjustada tervist. Postitus tutvustab toodet informatiivselt ega kutsu tarbima.