Venerato ja Dafnese apellatsiooni laiema piirkonna viinamarjaistandused asuvad 350–550 meetri kõrgusel. Need asetsevad peamiselt põhjapoolsetel nõlvadel.
Piirkonnas eksisteerivad mäemassiivid loovad keeruka topograafia. Asterousia mäeahelike vahele moodustunud piklikud orud suunavad Kreeta merelt jahedat õhku looduslike kanalitena apellatsiooni keskmesse, hoides suvel temperatuuri väga heal tasemel ja takistades Aafrikast tuleva sooja õhumassi jõudmist istandustesse. Põhilise reljeefi  laiemal alal moodustavad kolm üksteisega peaaegu paralleelset põhimäeahelikku, mis ulatuvad prefektuuri põhjaosast lõunasse, kõrgusega 300-500m.  Selline kliima soosib aromaatsete kuid kõrge happesusega veinide tootmist. Suvel sajab harva, nii et taimed ja viinamarjad ei nakatu ja jäävad terveks.
Pinnas on peamiselt lubjarikas ja madala viljakusega, mistõttu viinapuude juurestik on sunnitud vee leidmiseks sügavamale minema. Muld on rikas kaltsiumkarbonaadi poolest, mille määr ületab 40%. Kaltsiumkarbonaadi olemasolu neutraliseerib mulla happesust, mille pH on vahemikus 7–8,5, mis on ideaalne enamiku mikroelementide omastamiseks taime poolt. Kaltsiumkarbonaat parandab ka mulla struktuuri, tagades hea drenaaži ja hea temperatuuri. Need mullaomadused aitavad kaasa viinamarjade heale fenoolsele ja tehnoloogilisele valmimisele ning seega rikkaliku struktuuri,  värviintensiivsuse ja tasakaalustatud happesusega veinide valmistamisele. Terroiri teine tähtis element on jõgi, mis kulgeb läbi Venerato viinamarjaistanduste ja kus on aastaringselt vesi.
Inimfaktor mängib samuti võtmerolli. Mägise pinnase tõttu tehakse kõik tööd nii viinamarjaistanduses kui ka saagikoristusel käsitsi.
See ainulaadne mikrokliima on põhjus, miks selles piirkonnas on viinamarju kasvatatud nii palju sajandeid.

Saagikoristus toimub augusti alguses, see läbib klassikalise valge vinifikatsiooni kääritamisega 17 ^oC. Laagerdub uutes tammevaatides viis kuud.

Thrapsathiri on valge Kreeka veiniviinamarjasort, mida leidub Kreetal külluses. Nimi tuleneb vanakreeka sõnast "thrapseros" , mis tähendab viljakas, produktiivne. Viinamari on väga põuakindel, valmib hilja ja annab väga aromaatseid pehme happesusega veine. Varem segati Thrapsathirit Vilanaga, kuid tänapäeval valmistatakse seda üha enam iseseisvalt.
Sellest viinamarjasordist saadakse kargeid, värskendava elava happega ja troopiliste nootidega valgeid veine. Domineerivad sidrun, mandariin, banaan, ananass ja passion. Huvi selle viinamarja vastu on suurenenud. See talub hästi tünnikääritamist ja küpsemist tammevaatides.
Kuigi Thrapsathiri nimi paneb meid arvama, et see on tihedalt seotud Egeuse mere viinamarja Athiriga, viitab DNA profiilide põhjal see tihedamalt seotud, Dafni ja Vidiano viinamarjadega. Kui saagikust piiratakse alla 70 hl/ha (ligikaudu 9–10 tonni viinamarju/ha) ja kasvatatakse kõrgemal kõrgusel, võivad tulemused olla vapustavad ja ainulaadsed.
Thapsathiri on saare kasvutingimustega suurepäraselt kohanenud. See on väga põuakindel, peamiselt siis, kui seda kasvatatakse traditsiooniliselt reas ja kasutatakse kahepoolse Guyot hoolduslõikust. Vajab pidevat hoolt, et piirata  elujõulisust.

Chardonnay - Chardonnay viinamarjasordist saadakse maailma populaarseimaid valgeid veine, mille stiilid ulatuvad rikkalikest ja tanniinsetest  kuni kargete, suussulavate ja mineraalsete veinideni.
Chardonnay on valge viinamarjasort, mida istutatakse laialdaselt üle maailma. Sellel sordil on peaaegu ebaloomulik võime väljendada nii maad, kus see on kasvanud, kui ka esitleda veinivalmistaja stiili. Seetõttu võib Chardonnay olla nagu kameeleon kattes kogu spektri kargest ja värskendavast kuni sametise ja rikkalikuni. See on üks peamisi viinamarjasorte, millest toodetakse šampanjat.
Kui Chardonnay on istutatud soojemasse kliimasse omandab Chardonnay sageli maitsva dekadentsitunde. See võib olla värskendav suvel ja lohutav jahedama ilmaga, olenevalt sellest, millist stiili veini avate.
Chardonnay'l on loomulikult puuviljanoodid, mida sageli kirjeldatakse kui meloneid ja sügisesi viljapuuvilju, nagu õunad ja pirnid. Kaltsiumirikkamatel muldadel kasvatamisel on sellel sageli teatud peent soolsust ja kriidinoote. Soojemas kliimas kasvanud Chardonnays on sageli rohkem troopilisi puuvilju, milles  ananassi, papaia, mango ja guajaavi. Tammevaadis laagerdunud  Chardonnays on tavaliselt kaneeli, nelgi ja vanilli maitset ja aroomi ning kui see on läbinud malolaktilise käärimise, leidub tõenäoliselt või vihjeid. Chardonnay juhib vahemikku parimas võimalikus mõttes.

Veinimaja rajati 2004. aastal. Enne seda alustati 1999.aastal istanduste korrastamist ja uuendamist. Ettevõtte omanikud Antonis Kosmadakis ja Maria Tylaki otsustasid asendada oma vanemate rosinatootmiseks mõeldud Sultanina sordi istandused veini valmistamiseks sobivate viinamarjadsortidega. Nad istutasid lisaks Kreeka ja kohalikele Kreeta valgetele sortidele Vidiano, Malvazia, Assyrtiko ja punastele sortidele Kotsifali, Liatiko ka tuntud rahvusvahelisi sorte Chardonnay, Syrah, Cabernet Sauvignon. Lisaks laiendati oluliselt viinamarjaistandusi oma esivanemate põldudel.
Austusest ja armastusest looduse vastu otsustasid nadkasvatada uusi viinapuid bioloogiliste vahenditega ja mahepõllumajanduslike võtetega. Nii on tänaseni ja jätkuvalt nende istandused mahepõllumajanduslikud, mida kinnitab ka BIO Hellase sertifikaat.
Empiirilised teadmised viinamarjakasvatusest koos kogenud teadlaste abiga aitasid kaasa esimeste veinisortide loomisele ja esimestele auhindadele nii kohalikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.
Veinimaja asub Heraklioni vallas Kerasia külas, kus viinamarjaistandused ja oliivipuud moodustavad hingematvalt kaunid maastikud. Laiem piirkond kuulub kaitstud päritolunimetusega (KPN) Dafnes alla, kus domineerib Liatiko sort. Veinimaja nimi "Efrosini", mis tuleneb kreekakeelsest sõnast "effraino", mis tähendab rõõmustama, meeldima. Nagu esivanemad ütlesid "vein rõõmustab inimese südant".
Ehitus algas väikeses hoones viinamarjaistanduste lähedal, et viinamarjad jõuaksid kiiresti tootmisesse. Järk-järgult laiendati tootmispindu ja hoiuruume, et kvaliteetselt valmistada ja laagerdada veine.
Veinivalmistajate teine põlvkond.
Lisaks tehnilisele ja materiaalsele taustale on loomulikult vajalik ka hästi kvalifitseeritud ja informeeritud inimressurss.
Pere kolm last otsustasid seepärast jätkata esivanemate rajal ja traditsioonidel, tuues veinitootmisesse uusi teadmisi ja erialast infot, eesmärgiga parendada toodangu kvaliteeti ja ettevõtte juhtimist.
Nii valis vanim poeg Manolis Heraklioni ülikoolis keemia eriala ja on praegu lõpetamas õpinguid, kuid samal ajal osaleb aktiivselt pere veinitootmise juures. Ta on töötanud ka teistes veinitehastes, et täiendada pidevalt oma teadmisi veini valmistamise ja lõpptoote kvaliteedikontrolli kohta.
Giorgos õpib Heraklioni põllumajandusosakonnas ja on pärinud oma vanaisade armastuse viinapuude vastu. Sageli kohtab teda isa kõrval istutamas uusi  või hooldamas ja pügamas vanemaid viinapuud.
Pere noorim liige Katerina õpib Kreeta Tehnikaülikoolis tootmis- ja juhtimistehnika osakonnas, soovides olla kasulik nii lõpptoote reklaamimisel kui ka tootmisprotsessi uuendamisel. Samuti rikastab ta oma teadmisi veinide professionaalse degusteerimise alal. Praeguseks on tal  WSET 1. taseme sertifikaat, mis on andnud oskused toidu ja veini sidumise süvaanalüüsiks.
Kuigi veini tootmine ja turustamine on veel suhteliselt algusjärgus, on veinimaja osalenud Kreekas ja mujal rahvusvahelistel näitustel ning konkurssidel. On põhjust tunda uhkust, sest saavutatud on tähelepanu ja tunnustust. Eelkõige aga rõõmustab loojaid teadmine, et Vein rõõmustab inimese südant ja see ongi suurim tasu.

Sisaldab sulfitit.