Heleda kirsipunase värvusega vein. Aroomis tuntavad punased puuviljad. Keskmise kehaga ja elegantsete tanniinidega vein.

Naudi koos punase liha, ulukiliha, vürtsikate kastmete ja tugevate juustudega.

Istandus asub Patsoses 400-500 m kõrgusel. Vigla on koht, kust on hästi näha seda ümbritsevat maastikku, tähetorni. Istandusest avaneb vaade Patsose külale Sorose mäe jalamil ja teiselt poolt Püha Vaimu kirikule.

Viinamarjaistandused on väikesed ja hajutatud. Vanasti jagasid perekonna vanavanemad oma vara kõikidele lastele, mille tulemuseks oli veelgi väiksemad põllud.

Omades väikesi istanduste siilukesi, kohtab siin Kreeta pinnase mitmekesisust, pigem poolmägiseid nõlvu, väikseid alasid, mitte lõputuid väljasid nagu mujal maailmas. Viinamarjaistandused asuvad Patsose piirkonnas hõredalt ja erinevatel kõrgustel.

Pikaajaline käärimine madalal temperatuuril  ja seejärel klassikaline punase veini valmistamine kontrollitud temperatuuridel. 4 kuud kääritamine roostevabast terasest mahutites, millele järgnes laagerdumine Prantsuse tammevaatides 4 kuud.

Kuna Liatiko on Kreeta sooja kliimaga suurepäraselt kohanenud, siis osatakse sellest luua peeneid veine, mis on täis naudinguid ning mis sobivad iga toidukorraga. See ainulaadne sort annab igale veinile oivalise aroomibuketi, milles domineerivad värsked punased puuviljad.

Nimetus «Liatiko» tuleneb juulikuu nimetusest, kuna see on esimene sort, mille marjad juulis värvi muudavad.
See on tõenäoliselt Kreeta viinamarjaistanduse vanim kohalik punane sort. Liatiko sordi kasvatamine pärineb 3. või 2. sajandist eKr, vastavalt Dafnesi piirkonna Melissa veinipressidest leitud viinamarjajäänuste dateerimisele.

Viinamarja kobara kaal on keskmine ja marja kaal väike. Marja kest on õhuke, ühtlane ja punase kuni punakasvioletse värvusega. Marja viljaliha on väga magus. Marja varre pikkus on lühike, samas on seda lihtne marja küljest lahti võtta. Suhkru tase on kõrge, samas kui happesuse tase on rahuldav.
Liatiko suureks eeliseks on sobiva kliima tõttu õige küpsemine. Sort on täielikult aklimatiseerunud, kuna seda on selles piirkonnas kasvatatud sajandeid.

Perekonna veinilugu algab sellest, et pereisa Stratis Kourkoulou istutas umbes 30 aastat tagasi oma esimesed viinapuud oma sünni- ja elamispaika. Ta armastas oma viinamarjavälju, pannes sinna palju hinge ja hoolt ning kaasas oma tegemistesse kogu pere. See oli idee, mis tõi kaasa suure muutuse. Uus kaasaegne veinikelder valmis 2015 aastal. Esimesed veinid villiti 2017.aastal. Istanduste all on kokku 13 hektarit. Istandused koosnevad eraldiasuvatest erinevatel kõrgustel asuvates põllulappidest.

sisaldab sulfitit.