Mõnusa struktuuriga ja tasakaalustatud happesusega vein, millel avalduvad  Kreeta Assyrtikole iseloomulikud valgete lillede ja muljetavaldavate puuviljade aroomid. Tänu kogu maailmas kuulsa aromaatse valge sordiga segule on küpsenud vein, mis leiab oma parima terroiri Kreetal.
Maitsev, veetlev ja lummav. Nautige seda aperitiivina või ühendage elegantsete värskete roogadega.

Nautige seda aperitiivina või ühendage elegantsete värskete roogadega. Traditsioonilised Kreeka suvikõrvitsapätsikesed ürtide ja juustuga, kodused ravioolid, kanaliha kreemja kastmega. Latikafilee ürtidega praetud spinati padjal.

International Wine Award 2022 Kleftis 2021 Gold

Venerato ja Dafnese apellatsiooni laiema piirkonna viinamarjaistandused asuvad 350–550 meetri kõrgusel. Need asetsevad peamiselt põhjapoolsetel nõlvadel.
Piirkonnas eksisteerivad mäemassiivid loovad keeruka topograafia. Asterousia mäeahelike vahele moodustunud piklikud orud suunavad Kreeta merelt jahedat õhku looduslike kanalitena apellatsiooni keskmesse, hoides suvel temperatuuri väga heal tasemel ja takistades Aafrikast tuleva sooja õhumassi jõudmist istandustesse. Põhilise reljeefi  laiemal alal moodustavad kolm üksteisega peaaegu paralleelset põhimäeahelikku, mis ulatuvad prefektuuri põhjaosast lõunasse, kõrgusega 300-500m.  Selline kliima soosib aromaatsete kuid kõrge happesusega veinide tootmist. Suvel sajab harva, nii et taimed ja viinamarjad ei nakatu ja jäävad terveks.
Pinnas on peamiselt lubjarikas ja madala viljakusega, mistõttu viinapuude juurestik on sunnitud vee leidmiseks sügavamale minema. Muld on rikas kaltsiumkarbonaadi poolest, mille määr ületab 40%. Kaltsiumkarbonaadi olemasolu neutraliseerib mulla happesust, mille pH on vahemikus 7–8,5, mis on ideaalne enamiku mikroelementide omastamiseks taime poolt. Kaltsiumkarbonaat parandab ka mulla struktuuri, tagades hea drenaaži ja hea temperatuuri. Need mullaomadused aitavad kaasa viinamarjade heale fenoolsele ja tehnoloogilisele valmimisele ning seega rikkaliku struktuuri, värviintensiivsuse ja tasakaalustatud happesusega veinide valmistamisele. Terroiri teine tähtis element on jõgi, mis kulgeb läbi Venerato viinamarjaistanduste ja kus on aastaringselt vesi.
Inimfaktor mängib samuti võtmerolli. Mägise pinnase tõttu tehakse kõik tööd nii viinamarjaistanduses kui ka saagikoristusel käsitsi.
See ainulaadne mikrokliima on põhjus, miks selles piirkonnas on viinamarju kasvatatud nii palju sajandeid.

Assyrtiko: Kuigi see kuulus viinamarja on tõenäoliselt pärit Santorinilt, istutatakse seda kogu Kreekas. Enamik tootjaid on sordi üle väga uhked ja esitlevad seda oma lipulaevana.
Assyrtiko sobib hästi Kreeta tugevate tuulte ja väheviljakate muldadega, mis loomulikult piiravad viinapuu elujõudu ja kontsentreerivad maitseid. Veestress ei ole probleem, kuna viinapuu talub kõige tõsisemaid põua ja kuumalaineid. Samuti on ta suhteliselt haiguskindel ja seetõttu on kasvatamine lihtne ja jätkusuutlik.
Stiililt on Assyrtiko Kreetal midagi Santorini mineraalsete ja Mandri-Kreeka puuviljasemate vahepealset. Assyrtiko avaldab juba noorena häbelikult tsitruselisi aroome ja näitab oma keerukust alles pärast kahe-kolmeaastast laagerdumist. Selle iseloomulikult särtsakas ja elav happesus on olemas ka Kreeta Assyrtikos.
Üha enam valmistavad veinimeistrid Assyrtikot ühe sordi veinina. Sellegipoolest on see laialdaselt kasutatav segamispartner teiste Kreeta põlissortide Thrapsathiri või Vilanaga.
Assyrtiko on mõeldud inimestele, kes otsivad ebatavalisi, intensiivseid valgeid stiile, mis kalduvad tekstuuri ja täidluse poole. See pakub aistinguid, mis on keskmisest kuivast valgest kaugel. Väga toidusõbralik, eriti grillkala ja mereandidega. See on suurepärase vananemispotentsiaaliga sort. Kõik Assyrtiko veinid, nii vaadis laagerdunud kui ka roostevabast terases tankides laagerduvad, võivad laagerduda kindlalt viis või isegi kümme aastat, mõnikord oluliselt kauem, arendades küpsete puuviljade, mee ja intensiivse mineraalsuse aroome ja maitseid.
See eriline Malvasia kloon on naasnud, pakkudes tõelist lõhnabuketti nii magusatele kui kuivadele veinidele.

Malvasia di Candia viinapuu ajaloolised juured pärinevad Peloponnesose poolsaarel asuvast Vana-Kreeka asulast Monemvasiast. Veneetslased kasvatasid seda sorti keskajal laialdaselt kogu Vahemere piirkonnas,  eriti Kreetal.
Malvasia di Candia esindab nii viinamarjasorti kui ka iidset Kreetalt pärit veinistiili, mille hiilgeajad ulatuvad tagasi saare Veneetsia okupatsiooniaega. Kreeta saarel on see sort osa sajanditevanusest veinikultuurist ja traditsioonist, mis peegeldab saare rikkalikku ajalugu ja mitmekesisust. Kreeta saarel kasvatatakse Malvasia di Candia sorti peamiselt Heraklioni piirkonnas, kus see kuulub mitmete kaitstud päritolunimetusega (PDO) veinide koostisesse.
Malvasia di Candia on viinamarjasort, mille lehed on keskmise suurusega ja viisnurksed, jagunedes viieks haruks. Leherootsiku ühenduskoha kuju on V-tähe moodi, mis on veidi kaardus nagu lüüra. Marjad on keskmise suurusega, ümmargused ja ühtlased. Marjade koor on sinaka kattega ja helkiva kuldkollase värvusega, mis on iseloomulik muskaatviinamarjadele.  Marjade viljaliha on mahlane ja pehme.
Domineerivad laim, apelsinikoor, sidruniõis, kuivatatud rohemünt, öölill.  Malvasia di Candia annab kuivi või magusaid valgeid veine, mis võidavad  veinisõbrad esimesest lonksust. Veinidel on mõõdukas alkoholisisaldus ja elav happesus ning need sobivad hästi mereandide, salatite ja juustudega. 

Veinimaja rajati 2004. aastal. Enne seda alustati 1999.aastal istanduste korrastamist ja uuendamist. Ettevõtte omanikud Antonis Kosmadakis ja Maria Tylaki otsustasid asendada oma vanemate rosinatootmiseks mõeldud Sultanina sordi istandused veini valmistamiseks sobivate viinamarjasortidega. Nad istutasid lisaks Kreeka ja kohalikele Kreeta valgetele sortidele Vidiano, Malvazia, Assyrtiko ja punastele sortidele Kotsifali, Liatiko ka tuntud rahvusvahelisi sorte Chardonnay, Syrah, Cabernet Sauvignon. Lisaks laiendati oluliselt viinamarjaistandusi oma esivanemate põldudel.

Austusest ja armastusest looduse vastu otsustasid nad kasvatada uusi viinapuid bioloogiliste vahenditega ja mahepõllumajanduslike võtetega. Nii on tänaseni ja jätkuvalt nende istandused mahepõllumajanduslikud, mida kinnitab ka BIO Hellase sertifikaat.

Empiirilised teadmised viinamarjakasvatusest koos kogenud teadlaste abiga aitasid kaasa esimeste veinisortide loomisele ja esimestele auhindadele nii kohalikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.

Veinimaja asub Heraklioni vallas Kerasia külas, kus viinamarjaistandused ja oliivipuud moodustavad hingematvalt kaunid maastikud. Laiem piirkond kuulub kaitstud päritolunimetusega (KPN) Dafnes alla, kus domineerib Liatiko sort. Veinimaja nimi "Efrosini", mis tuleneb kreekakeelsest sõnast "effraino", mis tähendab rõõmustama, meeldima. Nagu esivanemad ütlesid "vein rõõmustab inimese südant".

Ehitus algas väikeses hoones viinamarjaistanduste lähedal, et viinamarjad jõuaksid kiiresti tootmisesse. Järk-järgult laiendati tootmispindu ja hoiuruume, et kvaliteetselt valmistada ja laagerdada veine.

Analüüs:
Alkohol: 12,5 mahuprotsenti
Üldhappesus: 6,97 gr/l
pH: 3,23
Üldväävel: 74 mg/l

Sisaldab sulfitit.