Ahvatlev heleroosa värv sibulakoore nüanssidega. Iseloomulikud kuivatatud jasmiini, punaste puuviljade ja tähtaniisi aroomid. Samas hoiab Rainier´i kirsside tugev aroom värskuse, mida toetab suurepärane elav happesus maitses. Lisaks mõned merelised ja piprased noodid. Värskendav erksus mitte ainult ei peegelda veini täidlust, vaid domineerib ka keerukas, kuid haaravas koosluses.

Sobib suurepäraselt Vahemere köögi lisandiks. Road, mis sisaldavad tomatit, okrat kanaga, baklažaani Imami, täidisega köögivilju, roheliste ubade ja oliiviõliga valmistatud hautistega. Mõnusaks kaaslaseks pastatoitudele tomatikastmega, aga ka pizza Margarita või Itaalia pastaga. Proovige seda kreemjate kooreste kastmetega nagu carbonara. Suurendage oma naudingut homaaripasta, carpaccioga või nautides seda eraldi.

2023. aasta Kreeka Thessaloniki IWSC DAFNIOS Rosé 2022 hõbemedal

Venerato ja Dafnese apellatsiooni laiema piirkonna viinamarjaistandused asuvad 350–550 meetri kõrgusel. Need asetsevad peamiselt põhjapoolsetel nõlvadel.
Piirkonnas eksisteerivad mäemassiivid loovad keeruka topograafia. Asterousia mäeahelike vahele moodustunud piklikud orud suunavad Kreeta merelt jahedat õhku looduslike kanalitena apellatsiooni keskmesse, hoides suvel temperatuuri väga heal tasemel ja takistades Aafrikast tuleva sooja õhumassi jõudmist istandustesse. Põhilise reljeefi laiemal alal moodustavad kolm üksteisega peaaegu paralleelset põhimäeahelikku, mis ulatuvad prefektuuri põhjaosast lõunasse, kõrgusega 300-500 m. Selline kliima soosib aromaatsete kuid kõrge happesusega veinide tootmist. Suvel sajab harva, nii et taimed ja viinamarjad ei nakatu ja jäävad terveks.
Pinnas on peamiselt lubjarikas ja madala viljakusega, mistõttu viinapuude juurestik on sunnitud vee leidmiseks sügavamale minema. Muld on rikas kaltsiumkarbonaadi poolest, mille määr ületab 40%. Kaltsiumkarbonaadi olemasolu neutraliseerib mulla happesust, mille pH on vahemikus 7–8,5, mis on ideaalne enamiku mikroelementide omastamiseks taime poolt. Kaltsiumkarbonaat parandab ka mulla struktuuri, tagades hea drenaaži ja hea temperatuuri. Need mullaomadused aitavad kaasa viinamarjade heale fenoolsele ja tehnoloogilisele valmimisele ning seega rikkaliku struktuuri, värviintensiivsuse ja tasakaalustatud happesusega veinide valmistamisele. Terroiri teine ​​tähtis element on jõgi, mis kulgeb läbi Venerato viinamarjaistanduste ja kus on aastaringselt vesi.
Inimfaktor mängib samuti võtmerolli. Mägise pinnase tõttu tehakse kõik tööd nii viinamarjaistanduses kui ka saagikoristusel käsitsi.
See ainulaadne mikrokliima on põhjus, miks selles piirkonnas on viinamarju kasvatatud nii palju sajandeid.

20% Vidiano ja 80% Liatiko viinamarjadest valmistatud virre, mida kääritati madalal temperatuuril ja järgides klassikalist valge veini valmistamisviisi.

Vidiano on Kreeta põline valge viinamarjasort, millel on rikkalik ajalugu ja suur potentsiaal. Seda on saarel kasvatatud juba alates 13. sajandist ja see on osa Kreeka veinivalmistamise traditsioonist Malvasia di Candia, mis oli keskajal väga populaarne Euroopas. Vidiano on geneetiliselt seotud teiste Kreeta sortidega, nagu Thrapsathiri ja Vilana, kuid eristub neist oma erilise aroomi ja maitse poolest.
Vidiano annab väga aromaatseid veine, mis sobivad hästi tammevaadis laagerdamiseks. Veinidel on tavaliselt õrn puuviljane lõhn, milles domineerivad virsik ja laim. Alkoholisisaldus varieerub 12,5% kuni 14%. Veinid on erksa happesuse ja luksusliku siidise kehaga. Vidiano on tõeline Vahemere sort, mis on suurepäraselt kohanenud Kreeta kuumade ja nõudlike tingimustega. See on väga põuakindel, seetõttu pole kvaliteetsete veinide saamiseks tavaliselt niisutamine vajalik.
Vidiano kasvab peamiselt Dafnesi piirkonnas Heraklionis ja Rethymnos. Dafnes on väike küla, mis on tuntud oma veinitootmise poolest ja kus Vidianole on antud kaitstud päritolunimetus (KPN). Dafnesi kaunid mägised maastikud võimaldavad viinamarjaistandusi ida või lääne poole suunata. Mäed kulgevad põhjast lõunasse. Kõrgus varieerub vahemikus 300–500 m (985 ja 1640 jalga). Rethymnos on endiselt tootmises märkimisväärne hulk oma juurtega väga vanu Vidiano viinamarjaistandusi, eriti Melambesis ja Fourfourases. Need külad on tuntud oma traditsioonilise arhitektuuri, rahvapärimuse ja muusika poolest.
Vidiano oli kuni 1980. aastateni peaaegu unustatud, kuid siis hakkasid tootjad mikrovinifikatsioonidega katsetama ja mõistsid, et nende käes on tõeline pärl. Sellest ajast alates on Vidiano saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja tunnustusi, näiteks Decanter World Wine Awards, International Wine Challenge ja Concours Mondial de Bruxelles. Vidiano on nüüd üks Kreeta veinide lipulaevu ja paljud tootjad üle kogu saare soovivad selle võlusid avastada.
Fourfouras on populaarne matkajate ja loodusesõprade seas, sest see on lähedal Psiloritise mäele ja Samaria kanjonile.

Liatiko viinamarjasort  on eriline sort, mida on kasvatatud juba 3. ja 2. sajandil eKr.  Nimetus "Liatiko" pärineb juulikuu nimetusest kuna see on esimene sort, mille kobarad  juulikuus värvi muudavad. See on tõenäoliselt ka Kreeta viinamarjaistanduste vanim kohalik punane sort. Liatiko viinamarjasordist  veini mainitakse paljudes 13. sajandi ajaloolistes tekstides. Sort oli üks tähtsamaid  kuulsa Kreeta Malvasia veini valmistamisel. Samuti leidub 17. sajandi Veneetsia perioodi arhiiviallikates viiteid Liatiko viinamarjasordile. Liatikot nimetatakse sageli ekslikult väga vana Itaalia sordi 'Aleatico' klooniks. Hiljutised uuringud, mis põhinevad võrdleval viinamarjakasvatusel ja DNA analüüsil, on tõestanud, et tegemist on siiski kahe erineva sordiga. Sort kasvab  Kreeta viinamarjakasvatuspiirkondades kokku umbes 4000 hektaril. Liatiko viinapuu on vastupidav põuale ja kõrgetele temperatuuridele, ühtlase toodanguga. Täiuslikult Kreeta sooja kliimaga kohanenud.
Mahla suhkrusisaldus on kõrge, happesisaldus aga rahuldav.
Viinapuu lehed on keskmise suurusega, viisnurksed,  kergelt kiilukujulised. Väikeste ebaühtlaste sakkidega, vars keskmine. Leht suhteliselt paks, laineline. Kobar on silindrilise kujuga, keskmine kuni pikk, mõõduka tihedusega, vars mõõdukalt puitunud. Mari on väike kuni keskmine, õhukese koorega, punase värvusega. Viljaliha on pehme, väga magus, peente aroomidega. Mari eraldub väädist suhteliselt kergelt.
Liatiko  on väga eriline ja sageli halvasti mõistetava stiili peamine esindaja, mis on samal ajal ülimalt maitsev. See on punane viinamarjasort, millest saab valmistada väga elegantseid kuivi punaseid veine, kuid see saavutab oma haripunkti magusates versioonides. 
Liatiko värvuse intensiivsus on suhteliselt madal, sarnanedes granaatõunale.  Vein on intensiivne, rikkalike küpsete punaste puuviljade ja magusate vürtsidega. Maitse on täidlane, kõrge alkoholisisaldusega, madalate ja  pehmete tanniinidega. Tavaliselt laagerdatakse  veini suures tammevaadis. Liatiko  on aja jooksul kaunilt arenev, mille kuivad veinid vajavad täiuslikuks küpsemiseks vähemalt viis aastat ja säilivad kümme või rohkemgi.

Veinimõisa algus 1930.a.

1960.aastal vanaisa Dimitris Doulofakis hakkas professionaalselt tootma veini pressides traditsioonilisel viisil.
1980. aasta Phylloxira (Viinapuutäi - parastiitne putukaliik) ilmus Kreetale umbes 1977. aastal ja hävitas suurema osa Kreeta viinamarjaistandustest. Uuesti alustati tootmist Dafnesis 1980. aastal ja kestis umbes kümme aastat.
1993. aastal võttis veinitehase üle kolmanda põlvkonna esindaja Nikos Doulofakis, kes oli lõpetanud veiniteaduse õpingud Itaalias Piemontes asuvas Alba veinikoolis (Istituto Tecnico Agrario di Stato "Umberto I" – Viticoltura ed Enologia, Alba).
1994. aastal jätkas Nikos isa algatatud eraviinamarjaistanduse ümberkorraldamist: ta arendas välja ühesordilised viinamarjaistandused Kreeta sortidest, nagu Liatiko, ning istutas ka rahvusvahelisi sorte: Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon ja Chardonnay. Ta tutvustas kaasaegseid viljelusviise, muutis lõikamismeetodit ja jälgis eriti tähelepanelikult saagikoristuse aega.
1996. aastal algas veinitehase moderniseerimine uute tipptasemel masinatega. Veinikelder varustati roostevabast terasest mahutite, pumpade, kaitselülititega jne. Suurenes tootmisvõimsus.
1997. aastal toimus esimene villimine kahe veiniga, kuiv punane Liatikolt, P.O.P Dafnes ja Sauvignon Blanci valge 750 ml pudelites.
2000. aastal hakkas Nikos huvi tundma Vidiano sordi vastu. Ta istutas selle sordi viinamarjaistanduse ja alustas kogemuste kogumist, kuidas seda sorti kõigepealt kasvatada ja seejärel oma marjadest veini valmistada. See sort oli veinitehase jaoks verstapost, aga ka väljakutse ning inspiratsiooni ja loovuse allikas.
2001 Algas eraomandis olevate viinamarjaistanduste tunnustamine sertifitseeritud mahekasvatus organisatsiooni "DIO" poolt ning 5 aasta pärast seda ehk 2006. aastal sertifitseeritakse veinitehase viis etiketti mahepõllumajandustootena.
2006 aastal laiendati veinitehase laopindu. Loodi uus kelder veinide laagerdamiseks.
2010. aastal saavutati esmakordselt dünaamiline kohalolek kogu Kreeka turul, alustades koostööd suure joogiturustusettevõttega. 2012. aastal alustati eksporti Euroopast väljaspool asuvatesse riikidesse nagu USA, Austraalia, Jaapan jne.
Veinitehas areneb igal aastal koos uuenduslike ideede elluviimise ja tipptasemel seadmete soetamisega. Viinamarjaistanduste uusistutused ja ümberkorraldamised jätkuvad tänaseni, sest kõik saab alguse viinamarjaistandusest, kus tehakse kõige olulisemad tööd ja kus määratakse veini kvaliteet. Peretraditsioon jätkub neljanda põlvkonnaga.
Tööd on tunnustatud erinevate rahvusvaheliste suurte auhindadega rahvusvahelistel konkurssidel nagu Decanter, SAKURA, Thessaloniki rahvusvaheline veinikonkurss jm.

2023 aasta veinianalüüs:

Alkohol : 13,0 mahuprotsenti 
Jääksuhkur: 2,1 gr/lt
Üldhappesus: 5,6 gr/lt
Üldväävel: 102 mg/l
pH: 3,54

Sisaldab sulfitit.